Skip to content

Ateena deklaratsioon tervislikele linnadele

Ateena deklaratsioon tervislikele linnadele

23. juuni 1998

CHDV 03.01.01/BG3E
23. juunil 1998. a võtsid Ateenas rahvusvahelisel tervislike linnade konverentsil, millega tähistati Euroopa Tervislike Linnade liikumise kümnendat tegevusaastat ning algatati WHO Tervislike Linnade projekti III etapp (1998-2002), kokkusaanud Euroopa linnade linnapead ja poliitikud vastu käesoleva deklaratsiooni. 

Käesolev poliitiline deklaratsioon väljendab linnade selget ja kindlat toetust tervisele ja säästvale arengule kogu Euroopas. Deklaratsioon toob esile need prioriteedid ja uued väljakutsed linnadele, millele tuleb tähelepanu pöörata ja mille kallal töötada ning selgitab välja riikide valitsuste ning WHO võimalused toetada tegevust, mille aluseks on tervis kõigile kohalikul ning linna tasandil.

Siinjuures tõendame deklaratsioonile allakirjutamist.

Ateena
23. juuni 1998
Dimitrios Avramopoulos Jo E. Asvall
Ateena linnapea WHO Euroopa Piirkonna direktor

Sissejuhatus
Käesolev rahvusvaheline tervislike linnade konverents, mis märgib kümneaastast Tervislike Linnade tegevust Euroopas, kinnitab veelkord Euroopa omavalitsusi esindavate osalejate toetust tervis kõigile ja säästvale arengule 21. sajandil suunatud jätkuvale tegevusele. Linnade valitsustel on eluline roll täita, et jõuda Tervis Kõigile raampoliitika eesmärkideni, mille sihiks on Euroopa omavalitsuste elanike tervise parendamine. 

Meie linnade linnapeadena ja poliitiliste esindajatena ning koos Maailma Tervishoiu-organisatsiooni esindajatega, kohtume me Ateenas kolmanda etapi künnisel, mis viib meie kodanikud uude aastatuhandesse. Usume, et
tegevus kohalikul tasandil on ükskõik millise riikliku või piirkondliku tervisestrateegia või -programmi oluline osis. Sellel tasandil on kergem üles ehitada valdkondadevahelist partnerlust tervise nimel. Samuti on kergem jõuda kogukonna osalemiseni ja kogukonnale volituste andmiseni.

Linnadel on suurim potentsiaal tervise ja elukvaliteedi parendamiseks Euroopa piirkonnas. Naised, lapsed ja mehed, moodustades kodanikkonna, on dünaamiline jõud uuenduste ja muudatuste tegemiseks. Usume,
et linnade valitsuste esindajatena peame võtma endale juhtrolli säästvate tervise- ja arengupoliitikate ellurakendamisel, kombineerides selleks poliitilise võimu ja demokraatliku mandaadi meil oleva ainulaadse
tehnilise suutlikkusega.

Tõotame jätkuvat toetust piirkondlike ja globaalse Tervis Kõigile poliitikate, Rio tippkohtumise (Agenda 21), Rahvusvahelise Elanikkonna ja Arengu Konverentsi ja Pekingi tippkohtumise raames kokkulepitud
soovituste elluviimisele kohalikul tasandil. Samuti tagame kohaliku osaluse sellistes algatustes, nagu ÜRO rahvusvaheline eakate aasta.

Tervise ja säästva arengu võtmeprintsiibid
Linnapeadena või poliitiliste esindajatena tõotame parendada oma kodanike, naiste, laste ja meeste tervist, juhindudes võrdsuse, jätkusuutlikkuse, intersektoraalse koostöö ja solidaarsuse võtmeprintsiipidest. 

1. Võrdsus
Ulatuslikud tervisega seonduvad ebavõrdsused linnade vahel ja sees ning sugude ja etniliste gruppide vahel ei ole mitte üksnes solvavad inimväärikusele, vaid kätkevad endas ka riski sotsiaalsele stabiilsusele ja pidurit majanduse toimivusele. Tõotame poliitilist toetust tervisega seonduvate lõhede vähendamisele linnade vahel ja sees, muutes tervise kättesaadavamaks kõigile ning parendades oluliselt elanikkonna riskigruppide tervist. 

2. Jätkusuutlikkus
Tihedalt asustatud linnad ja linnalised piirkonnad annavad vajaliku tausta oluliste poliitikate elluviimiseks, ühitades keskkonnaalased, majanduslikud, sotsiaalsed ja tervisealased eesmärgid. Võttes endale kohustused seoses Euroopa poliitikaga Tervis Kõigile ning Euroopa Jätkusuutlike Linnade Hartaga (Aalborgi Harta), toetame tervise 
ja säästva arengu põhimõtteid. Need poliitilised raamistikud tugevdavad üksteist vastastikku, ühendades tervis
kõigile ja säästva arengu taotlused. Säästev areng ühendab selliseid poliitikaid, mis tagavad hariduse, arendavad
infrastruktuure (kaasaarvatud transport ja ühiskommunikatsioonid), toetavad majandustegevust, loovad töökohti (võrdseid naistele ja meestele), tõstavad heaolu ja säilitavad keskkonda. Kohalikul tasandil ja globaalses ulatuses säilitame mitmekesiseid populatsioone, rakendades selleks ökoloogilisi keskkonnapoliitikaid tundliku arendustegevuse kaudu, mis on suunatud nõrkade kaitsele, sugude ja rassilise võrdsuse edendamisele ning kõigi kodanike elukvaliteedi tõstmisele.

3. Intersektoraalne koostöö
Tervisedendus toimib kõige efektiivsemalt mitmete sektorite koostöös ja üksteise kogemusest õppides. Tervis puudutab kõiki. Tõotame poliitilist toetust tegevusele, mis soodustab tervisepotentsiaali jõudmist kõigi linnade tulevikust huvitatuteni, võttes arvesse meeste, naiste, laste ja elanikkonna vähemuste vajadusi. Kohustume
tegema kõik, et viia maksimumini kõigi munitsipaalprogrammide lisaväärtus tervisele, hinnates süstemaatiliselt kõigi poliitikate mõju tervisele. Omavalitsuse iga osa saab etendada olulist rolli tervisega seonduva edendamisel ning säästvas arendustegevuses.

4. Solidaarsus
Et vähendada ebavõrdsust, suurendada ühtekuuluvust Euroopa ulatuses ning arendada suhteid maailma teiste osadega, on vaja tugevamat kollektiivset jõupingutust. Tervis kõigile on globaalne nõudmine ning me oleme otsustanud anda oma osa, muutmaks Tervislike Linnade liikumine globaalseks, panustades sellega maailmarahusse. Tõotame poliitilist toetust rahvusvahelisele solidaarsusele linnade ja piirkondade vahel, vastastikust toetust ja ressursside, teadmiste, informatsiooni ja kogemuste jagamisele.

Linnade juhtroll tervislikus ja säästvas arengus
WHO Tervislike Linnade projekti kolmas etapp on olulisim võimalus õppida nii planeerimise kui tegevuste kümneaastasest kogemusest linnades. Nüüd mõistame paremini, kuidas sotsiaalsed ja majanduslikud tingimused, aga ka sooline, ealine ja etniline kuuluvus määravad tervise linnalises keskkonnas. Teame, et tervis ei pea kunagi olema ühegi poliitilise partei ega erialavaldkonna eraldiseisvaks eesmärgiks. Oleme teadlikud sellest, et tervis peab linnades muutuma põhiväärtuste ja prioriteetsete plaanide vältimatuks elemendiks. Nendest arusaamadest 
lähtudes viime 21. sajandil ellu kohalikke tervisliku ja säästva arengu strateegiaid.

Loome eeltingimused muudatusteks ning võtame linnades kohustuse tervise-tegevusteks juhtimise ja volituste edasiandmise, partnerluste ja muudatusteks vajalike infrastruktuuride, integreeritud tervisliku ja säästva
arengu planeerimise abil, aga ka võrgustike kaudu. Tõotame abistada tervis kõigile põhimõtete viimist linnadest
maapiirkondadesse, paikkondadesse, provintsidesse, regioonidesse ja teistele riigisisestele tasanditele.

1. Juhtimine ja volituste edasiandmine
Tõotame muuta võrdsuse, tervise ja säästva arengu linnade arenguvisioonide keskseteks väärtusteks. Lubame poliitilist toetust ja tugevat juhtimist, et koondada ning rakendada tervis kõigile ja kohalikke Agenda 21 strateegiaid, pöörates erilist tähelepanu vajadusele anda juhtimisvõimalusi naistele ja vähemusgruppidele. Koondame tervislike linnade eesmärkide saavutamiseks inimesi ja ressursse ning kaasame sellesse tegevusse kogukonnad.

2. Partnerlus ja muudatusteks vajalikud infrastruktuurid
Toetame strateegiliste ülelinnaliste liitude moodustamist tervisliku ja säästva arengu tagamiseks, kaasates avalikku, vabatahtlikku ja erasektorit. Koostöö peaks hõlmama ka teisi institutsioone, sealhulgas ülikoole. Loome vajalikud tugistruktuurid Tervislike Linnade projekti eesmärkidele liikumiseks tehtava töö koordineerimiseks ja toetamiseks. Rahvatervise ekspertteabele tuleb tagada juurdepääs rahvatervise vajaliku infrastruktuuri säilitamise kaudu kohalikul tasandil.

3. Integreeritud tervisliku ja säästva arengu planeerimine
Toetudes vastavale ekspertteabele, arendame linna tervisearendamise poliitikaid, strateegiaid ja plaane, millest lähtuvalt tuleb parendada tervise sotsiaalseid, keskkonna- ja majanduslikke determinante, tuues välja tervise parendamise sihid ja ajakavad, tunnustades iga linnaelu sektori panust ning muudatuse mõjurit. Pöörame erilist tähelepanu järgmistega seonduvale:
* laste, noorte, naiste, etniliste vähemusgruppide ja eakate tervisevajadused; 
* vaesuse ja tervise vahelised seosed; 
· tubaka, narkootikumide ja alkoholi tarbimisest ning reostusest ja vägivallast tulenevad ohud; ning · muud linnaplaneerimise, ökojuhtimise ja sotsiaalsete tugisüsteemidega seonduvad küsimused. 

4. Võrgustikud
Kohustume projektis või rahvuslikus võrgustikus osaleva linnana eriliselt toetama WHO Tervislike Linnade projekti kolmandat etappi. Anname aktiivsete osalejatena panuse strateegiliste liitude tegevusse kohalikul, riiklikul, regionaalsel ja rahvusvahelisel tasandil tervis kõigile ja säästva arengu põhimõtete viimiseks 21. sajandisse.
Teeme koostööd linnade ees seisvate probleemide lahendamisega seotud rahvusvaheliste üksustega. Aktiivse toetusega Euroopa Linnade Kampaaniale ning koostöös teiste oluliste võrgustike ning assotsiatsioonidega, anname võimaluse edasi viia Tervislike Linnade projekti eesmärke ja edendada tervis kõigile ja jätkusuutlikkuse
teemasid.

5. Monitooring ja hindamine
Mõõdame Tervislike Linnade filosoofia heakskiitmise tulemina rakendatavate tegevuste mõju ja tagame nii protsesside kui ka tulemuste hindamise tervisest lähtudes. Tervislike Linnade projektil on olnud peamine osa tervisedeterminantide väljatoomisel ning on oluline osa täita ka tervisega seonduvate ebavõrdsuste avalikkuse ette toomisel ning elukvaliteedi parandamisel.

Teiste tegevus
Linnad ei saa tegutseda üksinda. Euroopa piirkonnas on võtmeroll täita liikmesriikide riiklikel ja regionaalsetel valitsustel. Nemad mõjutavad moderniseerimise, industrialiseerimise ja linnalise arengustruktuuri käiku ja jätkusuutlikkust. Nemad otsustavad ka tervisega seonduva seadusandliku ja finantsalase raamistiku. 

Seetõttu kutsume Euroopa piirkonna riikide valitsusi üles:
a) tunnustama kohaliku mõõtme tähtsust riiklikes tervisepoliitikates ja linnade võimet anda märkimisväärne
panus Tervis Kõigile ja Agenda 21 riiklikesse strateegiatesse;
b) kasutama riiklikes tervisepoliitikates linnade kogemust ja teadmisi kohalike tingimuste analüüsimisel ja neile reageerimisel, rakendades intersektoraalset käsitlust; 
c) uurima võimalusi lisaressursside leidmiseks Tervis Kõigile ja säästva arengu poliitikate toetamiseks; 
d) toetama rahvuslikke tervislike linnade võrgustikke nende koordineerimisel ja suutlikkuse tõstmise osas; 
e) julgustama kohalike omavalitsuste esindajate osalemist liikmesriikide delegatsioonide koosseisus WHO  juhtorganite koosolekutel ja muudel vastavatel rahvusvahelistel foorumitel.

Tervitades WHO Euroopa Linnalise Tervise Keskuse arengut, ootame WHO Euroopa Piirkonna Büroolt: 
a) juhtimist ja strateegilist toetust tööle, mis viib WHO Tervislike Linnade projekti kolmanda etapi (1998-2002) eesmärkide poole; 
b) suutlikkuse tõstmist ja võrgustikus tegutsemise edendamist Euroopa piirkonna liikmesriikide tervislikes linnades, iseäranis neis linnades, mis senini ei ole olnud liikumisse haaratud, sealhulgas Sõltumatute Riikide Ühenduse ja Balkani regiooni liikmesriikides;
c) tehnilise abi osutamist ja juhendamist paremate integreeritud linna terviseplaanide koostamiseks, hindamiseks ja monitooringuks; 
d) kohalike tegevuste elementide arendamise edendamist ja julgustamist kõikides WHO tehnilistes valdkondades; e) sünergia edendamist sektorite ja taustsüsteemide vahel, kohalike ja riiklike valitsuste oskuste ja kogemuste ühtlustamist.

Oleme veendunud, et kohalike, regionaalsete ja riiklike valitsuste ning WHO kombineeritud jõupingutused viivad muudatusteni, mis olulisel määral parandavad meie kodanike tervist ja heaolu.

WHO Euroopa piirkonna direktori avaldus
Käesolev deklaratsioon on oluline samm strateegia Tervis Kõigile 21. sajandiks elluviimise kohustuse tugevdamise suunas kohalikul ja linna tasandil kogu Euroopa piirkonnas ning kriipsutab alla ka Tervislike Linnade liikumise globaalset ulatust.

Tõotan WHO Euroopa Piirkonna Büroo täit toetust tööle projektilinnadega ja tervislike linnade võrgustikega, et saavutada WHO Tervislike Linnade projekti kolmanda etapi eesmärgid. Samuti luban edastada käesoleva deklaratsiooni kõigi WHO Euroopa Piirkonna Organisatsiooni panustega WHO peadirektori tähelepanu keskpunkti.

Jo E. Asvall
WHO Euroopa Piirkonna direktor
23. juuni 1998