Skip to content

Konverentsid

Konverentsid

ETLV konverents „Kohalik alkoholipoliitika – riigi ja omavalitsuse koostöö“
18. veebruaril 2015 Tallinnas

Eesti Tervislike Linnade Võrgustik ja Tervise Arengu Instituut korraldasid 18. veebruaril 2015 Tallinnas konverentsi, mille põhiteema oli kohalik alkoholipoliitika ning küsimus, kas alkoholikahjude ennetamine ja vähendamine on riigi või kohaliku omavalitsuse ülesanne.

Alkoholiga seotud problemaatika on pälvinud Eestis viimasel ajal suurt tähelepanu ja sellest tulenevalt valiti ka tänavuse konverentsi teema. Konverents andis osalejatele hea ülevaate sellest, kuidas kohaliku tasandi ja riigi koostöös alkoholikahjusid ennetada ning vähendada.

Konverentsil tutvustati ka Tervise Arengu Instituudi, Eesti Tervislike Linnade Võrgustiku ja Terve Eesti SA koostööprojekti „Rahvatervisealase pädevuse suurendamine Eesti paikkondades“.

Projekti üheks osaks on Kuressaares, Põltsamaal ja Põlva vallas elluviidav kohaliku alkoholipoliitika pilootprogramm, mille eesmärk on vähendada kohaliku omavalitsuse territooriumil alkoholi kättesaadavust, alaealiste alkoholitarvitamist ja sellega seotud kahjusid. Projekti raames toimuvad selle aasta jooksul ka erinevad koolitused, et kohalikul tasandil tugevdada rahvastiku tervise edendamise kompetentse.

Lisaks räägiti konverentsil alkoholipoliitika tõenduspõhistest meetmetest ning arutleti, mida saab kohalik omavalitsus teha selleks, et toetada kogukonna heaolu ja inimeste tervislikke valikuid. Oma kogemusi jagasid Pärnu ja Kuressaare linn. Rakvere abilinnapea rääkis omavalitsuse võimalustest kohalike elanike parema elukvaliteedi toetamisel.

Konverentsi „Kohalik alkoholipoliitika – riigi ja omavalitsuse koostöö“ lõpetas paneeldiskussioon, mille fookuses oli küsimus, kas alkoholikahjude ennetamine ja vähendamine on riigi või kohaliku omavalitsuse ülesanne.

Konverentsi rahastati Norra toetusest 2009–2014 rahvatervise programmi raames.

Konverentsi kava

Ettekanded:

______________________________________________________________________________

Euroopa tervislike linnade aastakonverents 2013
20.-22. septembril 2013 Türgis

20.–22. septembril toimus Türgis Izmiris Euroopa tervislike linnade aastakonverents, mis keskendus innovatsioonile tervise ja heaolu edendamises ning seda juhtimise ja jagatud valitsemise kaudu. Osalejaid oli kokku 270 ja esindatud 27 riiki. Eesti Tervislike Linnade Võrgustiku esindajana osales konverentsil Anu Vares Kuressaarest ja tervislikku linna Pärnut esindas Katrin Alliku.

Tervislike linnade liikumise kutsus Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ellu selleks, et viia tervis Euroopa linnades otsuseid tegevate inimeste jaoks oluliste teemade hulka ja edendada kohalikul tasandil tervist ning jätkusuutlikku arengut toetavaid poliitikaid ja tegevusi.

1987. aastal tegevust alustanud WHO Euroopa tervislike linnade võrgustik moodustub linnadest (2013. aasta sügisel on neid kokku 99), kes iga viie aasta järel taotlevad õigust saada võrgustiku liikmeks, ning rahvuslikest tervislike linnade võrgustikest (kokku 30 võrgustikku rohkem kui 1400 liikmeslinnaga). 2002. aastal loodud Eesti Tervislike Linnade Võrgustikku kuulub praegu 14 linna.

Tervislike linnade võrgustiku tegevus on jagatud viieaastastesse faasidesse, mille jooksul keskendutakse konkreetsematele teemadele. Kuna tänavu lõppeb aastaid 2009–2013 hõlmanud V faas, siis tehti Izmiris kokkuvõtteid sellest, mida on tervislikud linnad viimase viie aasta jooksul saavutanud, ning tutvustati järgmise faasi (aastad 2014–2018) teemasid ja võrgustiku tulevikuplaane.

2012. aastal kiitsid 53 riiki heaks Euroopa poliitikaraamistiku „Tervis 2020”, mis seab eesmärgiks parandada märkimisväärselt elanikkonna tervist ja heaolu, vähendada ebavõrdsust tervises ning tagada jätkusuutlikud ja inimkesksed tervisesüsteemid. WHO Euroopa Regionaalbüroo direktori Zsuzsanna Jakabi sõnul on “Tervis 2020” elluviimisel kohalikul tasandil võtmeroll just tervislikel linnadel.

Järgnevalt mõned põhisõnumid, mis konverentsil kõlama jäid:

  • Tervislikud linnad tähendavad eelkõige linnades tehtavaid poliitilisi valikuid selle kohta, kuidas me tahame elada. 
  • Tervislik linn on linn, kus inimene tahab näha oma lapsi kasvamas, õppimas, elamas, töötamas ja vanaks saamas.
  • Poliitikakujundajate, tervishoiutöötajate ja avalikkuse suhtumist on vaja muuta nii, et tervist ei nähtaks haigustega võitlemisena, vaid eelkõige tervise ning heaolu edendamisena.
  • Enamik otsuseid sotsiaalsete tervisemõjurite (nt haridus) kohta tehakse kohalike omavalitsuste poolt, kellel on seetõttu tähtis roll tervisedenduses ja ebavõrdsuse vähendamises tervises. 
  • Vaja on sektoritevahelist koostööd, mis tähendab nii terviseküsimuste integreerimist teistesse poliitikavaldkondadesse kui ka linnajuhtide ja volikogu liikmete teadlikkuse tõstmist tervisest kui erinevate eluvaldkondade ülesest teemast, mida tuleb silmas pidada kõiki linna arengut puudutavaid otsuseid tehes.
  • Keskvalitsus loob tingimused, milles kohalikud omavalitsused tegutsevad, seetõttu peab terviseteemat käsitlema valdkondadeüleselt ka riiklikke poliitikaid kujundades ja ellu viies.
  • Tervisliku linna juhtimine tähendab avaliku, erasektori ja kodanikuühenduste koostööd elanikkonna parema tervise ja heaolu nimel ning seda mitte üksnes kaasamise, vaid eelkõige koostegemise kaudu.
  • Linnaeelarvest tehtavad kulutused tervisesse ja tervislikku keskkonda on investeering, mitte koorem.
  • Tervislik linn areneb pidevalt: alguses on vaja midagi teha, siis saab teha rohkem ja paremini.
  • Tervemad inimesed on õnnelikumad ja hääletavad meelsamini poliitikute poolt. J

Lisaks temaatilistele ettekannetele ja debattidele tutvustasid erinevate riikide tervislikud linnad konverentsil oma kogemusi ning parimaid praktikaid. Samuti näitasid võõrustajad Izmiri linnas ellu viidud projekte tervisliku elukeskkonna arendamiseks. Minul õnnestus külastada Izmiri munitsipaalhaiglat ning ühes uues elurajoonis mere äärde rajatud puhkeala, kus asusid nii spordiväljakud, haljasalad, kohvikud kui ka 16-kilomeetrine jalgrattatee ja jooksurajad.

Samuti jäid Izmiris silma kõrvuti rajatud mänguväljakud lastele ja välijõusaalid täiskasvanutele ning avalikes kohtades asuvad lemmikloomade jootmiskausid, kuhu oli võimalik voolikust vett lasta. Aga ka eraldi teed jalutajatele, jooksjatele ja ratturitele ning jalgrattalaenutused, kust sõiduvahendi saamiseks piisas vaid isikut tõendavast dokumendist, mis tuli jalgratta tagasiviimiseni hoiule jätta. 

Anu Vares
Kuressaare Linnavalitsuse arendusnõunik
Eesti Tervislike Linnade Võrgustiku juhatuse liige

______________________________________________________________________________

Euroopa tervislike linnade aastakonverents 2013
20.-22. septembril 2013 Türgis

20.–22. septembril toimus Türgis Izmiris Euroopa tervislike linnade aastakonverents, mis keskendus innovatsioonile tervise ja heaolu edendamises ning seda juhtimise ja jagatud valitsemise kaudu. Osalejaid oli kokku 270 ja esindatud 27 riiki. Eesti Tervislike Linnade Võrgustiku esindajana osales konverentsil Anu Vares Kuressaarest ja tervislikku linna Pärnut esindas Katrin Alliku.

Tervislike linnade liikumise kutsus Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ellu selleks, et viia tervis Euroopa linnades otsuseid tegevate inimeste jaoks oluliste teemade hulka ja edendada kohalikul tasandil tervist ning jätkusuutlikku arengut toetavaid poliitikaid ja tegevusi.

1987. aastal tegevust alustanud WHO Euroopa tervislike linnade võrgustik moodustub linnadest (2013. aasta sügisel on neid kokku 99), kes iga viie aasta järel taotlevad õigust saada võrgustiku liikmeks, ning rahvuslikest tervislike linnade võrgustikest (kokku 30 võrgustikku rohkem kui 1400 liikmeslinnaga). 2002. aastal loodud Eesti Tervislike Linnade Võrgustikku kuulub praegu 14 linna.

Tervislike linnade võrgustiku tegevus on jagatud viieaastastesse faasidesse, mille jooksul keskendutakse konkreetsematele teemadele. Kuna tänavu lõppeb aastaid 2009–2013 hõlmanud V faas, siis tehti Izmiris kokkuvõtteid sellest, mida on tervislikud linnad viimase viie aasta jooksul saavutanud, ning tutvustati järgmise faasi (aastad 2014–2018) teemasid ja võrgustiku tulevikuplaane.

2012. aastal kiitsid 53 riiki heaks Euroopa poliitikaraamistiku „Tervis 2020”, mis seab eesmärgiks parandada märkimisväärselt elanikkonna tervist ja heaolu, vähendada ebavõrdsust tervises ning tagada jätkusuutlikud ja inimkesksed tervisesüsteemid. WHO Euroopa Regionaalbüroo direktori Zsuzsanna Jakabi sõnul on “Tervis 2020” elluviimisel kohalikul tasandil võtmeroll just tervislikel linnadel.

Järgnevalt mõned põhisõnumid, mis konverentsil kõlama jäid:

  • Tervislikud linnad tähendavad eelkõige linnades tehtavaid poliitilisi valikuid selle kohta, kuidas me tahame elada. 
  • Tervislik linn on linn, kus inimene tahab näha oma lapsi kasvamas, õppimas, elamas, töötamas ja vanaks saamas.
  • Poliitikakujundajate, tervishoiutöötajate ja avalikkuse suhtumist on vaja muuta nii, et tervist ei nähtaks haigustega võitlemisena, vaid eelkõige tervise ning heaolu edendamisena.
  • Enamik otsuseid sotsiaalsete tervisemõjurite (nt haridus) kohta tehakse kohalike omavalitsuste poolt, kellel on seetõttu tähtis roll tervisedenduses ja ebavõrdsuse vähendamises tervises. 
  • Vaja on sektoritevahelist koostööd, mis tähendab nii terviseküsimuste integreerimist teistesse poliitikavaldkondadesse kui ka linnajuhtide ja volikogu liikmete teadlikkuse tõstmist tervisest kui erinevate eluvaldkondade ülesest teemast, mida tuleb silmas pidada kõiki linna arengut puudutavaid otsuseid tehes.
  • Keskvalitsus loob tingimused, milles kohalikud omavalitsused tegutsevad, seetõttu peab terviseteemat käsitlema valdkondadeüleselt ka riiklikke poliitikaid kujundades ja ellu viies.
  • Tervisliku linna juhtimine tähendab avaliku, erasektori ja kodanikuühenduste koostööd elanikkonna parema tervise ja heaolu nimel ning seda mitte üksnes kaasamise, vaid eelkõige koostegemise kaudu.
  • Linnaeelarvest tehtavad kulutused tervisesse ja tervislikku keskkonda on investeering, mitte koorem.
  • Tervislik linn areneb pidevalt: alguses on vaja midagi teha, siis saab teha rohkem ja paremini.
  • Tervemad inimesed on õnnelikumad ja hääletavad meelsamini poliitikute poolt. J

Lisaks temaatilistele ettekannetele ja debattidele tutvustasid erinevate riikide tervislikud linnad konverentsil oma kogemusi ning parimaid praktikaid. Samuti näitasid võõrustajad Izmiri linnas ellu viidud projekte tervisliku elukeskkonna arendamiseks. Minul õnnestus külastada Izmiri munitsipaalhaiglat ning ühes uues elurajoonis mere äärde rajatud puhkeala, kus asusid nii spordiväljakud, haljasalad, kohvikud kui ka 16-kilomeetrine jalgrattatee ja jooksurajad.

Samuti jäid Izmiris silma kõrvuti rajatud mänguväljakud lastele ja välijõusaalid täiskasvanutele ning avalikes kohtades asuvad lemmikloomade jootmiskausid, kuhu oli võimalik voolikust vett lasta. Aga ka eraldi teed jalutajatele, jooksjatele ja ratturitele ning jalgrattalaenutused, kust sõiduvahendi saamiseks piisas vaid isikut tõendavast dokumendist, mis tuli jalgratta tagasiviimiseni hoiule jätta. 

Anu Vares
Kuressaare Linnavalitsuse arendusnõunik
Eesti Tervislike Linnade Võrgustiku juhatuse liige

______________________________________________________________________________

Konverents „Kes vastutab linnaelanike tervise eest?“
11. aprillil 2013 Paides

Konverentsi eesmärgiks oli arutleda selle üle, kuidas saavad kohalikud omavalitsused ja riik aidata kaasa tervisliku linna arendamisele ning mõjutada elanike tervist.


Konverentsi kava

Konverentsi ettekanded (.pdf failidena)

Vaata ka:

Lisainfo:
Ada Kraak
Eesti Tervislike Linnade Võrgustiku koordinaator 
Pärnu linnaarst
5341 4300

______________________________________________________________________________

8. novembril 2012 toimus Pärnus
Tervisekonverents 
Tervis algab täna – olla õnnelik ja terve
Päevakava