Skip to content

Ülevaade liikumisest

Ülevaade liikumisest

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa piirkond kutsus tervislike linnade projekti ellu selleks, et testida kohalikul tasandil liikumise „Tervis kõigile“ põhimõtteid. 

1984. aastal koostasid liikmesriigid maailma terviseassamblee poolt algatatud liikumise „Tervis kõigile“ alusel 38 põhimõttest koosneva regionaalse strateegia, mis keskendus terviseedendusele ning inimeste füüsilise, vaimse ja  sotsiaalse võimekuse saavutamisele.

1986. aastal võeti vastu Ottawa Harta, mis avardas terviseedenduse mõistet ning määratles viiest osast koosneva strateegia:

  • tervist arvestav poliitika,
  • toetavate keskkondade loomine,
  • kogukonnaosaluse tugevdamine,
  • isiklike oskuste arendamine,
  • tervishoiuteenuste ümberkorraldamine.

“Tervis kõigile” põhimõtted ja Ottawa harta annavad raamistiku ka WHO tervislike linnade projektile.

WHO tervislike linnade projekt on pikaajaline rahvusvaheline arenguprojekt, mis taotleb otsuste tegemisel tervisega arvestamist ning struktuuride loomist linna tervise parandamiseks. Linnades elavate inimeste tervislik seisund sõltub elamis- ja töötamistingimustest, füüsilisest ning sotsiaal-majanduslikust keskkonnast ning pakutavate teenuste ja nende kättesaadavuse kvaliteedist. WHO tervislike linnade liikumine pakub linna terviseprobleeme käsitlevaid poliitikaid ja planeerimisprotsesside lahendusi. 

Tervislike linnade võrgustikud on võtmemehhanismiks poliitilise toetuse saamiseks ja innovaatilise lähenemisviisi edendamiseks linnades, samuti väärtuslikuks kogemuste vahetamise ning tõenduspõhise ja pideva õppimise allikaks.

I faasis (1987–1992) liitus WHO võrgustikuga 35 Euroopa linna. Põhitähelepanu oli uute struktuuride loomisel, et tegutseda tervist mõjutavate tegurite muutmisel ja näidata võimalusi terviselinnade tööks.

II faasis (1993–1997) osales projektis 39 linna, sealhulgas 13 uut liiget. II faas oli orienteeritud rohkem tegevustele, põhirõhk oli rahvatervisel ja seda kujundavatel poliitikatel ning laiahaardelisel linna tervise planeerimisel.

III faasis (1998–2002) keskenduti tegevustele ja aktsioonidele, mis olid suunatud linnade tervise uuenduslikule, kuid samal ajal ka säästvale arengule. Rõhuasetus oli igas võrgustiku linnas viieks aastaks koostatud linna tervise arenguplaani elluviimisel. III faas kajastas ka olulisi rahvusvahelisi arenguid (“Tervis kõigile 21. sajandiks” ja “Kohalik agenda 21”). 

IV faasis (2003–2007) osales 90 Euroopa linna ning tegevuse põhiteemadeks olid tervislik linnaplaneerimine, tervisemõjude hindamine, väärikas ja tervislik vananemine ning lisateemaks aktiivne eluviis ja füüsiline aktiivsus.

V faasis (2009–2013) on põhiteemadeks hooliv ja toetav keskkond (vanusesõbralik linn, eluase, sotsiaalne võrgustik), tervislik eluviis (füüsiline aktiivsus, toitumine, alkohol ja narkootikumid) ning linnakeskkond ja -disain (tervislik linnaplaneerimine, säästev areng, loov ja elamisväärne linn, transport ja tervis). 

V faasi Euroopa võrgustiku linnade aastakoosolekud on toimunud 2009. aastal Viana do Castelos (Portugal), 2010. aastal Sandnesis (Norra), 2011. aastal Liege’is (Belgia), 2012. aastal Peterburis (Venemaa). 

Rahvatervise probleemidele ei tohi läheneda kitsalt ehk üksnes meditsiinilisest seisukohast, vaid tervist tuleb käsitleda globaalselt: 

  • analüüsida linna tervist kui tervikut – sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaseisundit
  • eesmärgiks peab seadma inimeste elukvaliteedi, sest see on vahend jätkusuutliku arengu tagamiseks.

Mida annab tervislike linnade projektis osalemine?

  • võimaldab koguda süstemaatiliselt andmeid (terviseindikaatoreid) ja jälgida protsesside dünaamikat
  • andmete analüüsimine aitab välja selgitada probleemid, on aluseks strateegilisele planeerimisele ja annab lisavõimalusi tervisedenduslikuks tegevuseks
  • võimaldab võrrelda oma linna teiste linnadega
  • tervislik linn on märk, mida saab kasutada linna mainekujunduses ja turunduses. 

Esimene samm tervisliku linna suunas on poliitilise toetuse saavutamine otsustajate tasandil. Sellega võtab linn ülesande järgida kõigi valdkondade arendamisel Ottawa harta ja säästva arengu põhimõtteid.